TURBOABI

ON KAUBAMÄRK, MIS ÜHENDAB KAhte ETTEVÕTET:
BR TURBO OÜ JA GTR OÜ

Turbomootori ajalugu

Turbokompressorite ajalugu algas umbes siis, kui ka esimeste sisepõlemismootorite ehitamine. 1885 - 1896 Gottlieb Daimler ja Rudolph Diesel uurisid võimalusi suurendada toodetavat võimsust ja vähendada tarbitava kütuse kulu põlemiskambrisse suunatava õhu kokkusurumise abil. 1952. aastal teostas рveitsi insener Alfred Buchi esimesena õhu surumise väljalaskegaaside abil, saades seejuures võimsuse kasvu 40%. See sündmus pani aluse turbotehnoloogia pidevale arendusele ja rakendamisele. 
Esimeste turbokompressorite kasutussfäär piirdus eriti suurte mootoritega, eelkõige laevamootoritega. Automootorite osas hakkasid esimestena kasutama turbokompressoreid veoautode ehitajad. 1938. aasta. Tehases "Swiss Machine Works Sauer" ehitati esimene veoautole paigaldatud veoauto. 
Esimesteks sõiduautodeks, mis olid varustatud turbiinidega, olid Chevrolet Corvair Monza ja Oldsmobile Jetfire, mis ilmusid Ameerika turule 1962 - 63. aastatel. Vaatamata ilmsetele tehnilistele eelistele tõi väike töökindlus kaasa nende mudelite kiire kadumise. 
Naftakriis 1973. aastal tõukas tagant turbokompressorite kasutuselevõttu diiselmootoriga kommertsautodel, sest kuni selle ajani pidurdas turbotehnoloogia arendamist kapitalimahutuste hulk tehnoloogia arendamiseks, aga ka madalad kütuse hinnad. ökoloogiliste normide karmistumine 1980. aastate lõpus tõi kaasa turbokompressoritega varustatud veoautode arvu kasvu. Praeguseks on turbotehnoloogia areng saavutanud nii kõrge taseme, et praktiliselt iga veoauto mootor on varustatud turbokompressoriga. 
Turbomootorite kasutamise algus sportautodel, muu hulgas ka Vormel 1-l 70-ndatel aastatel tõi kaasa turbokompressorite populaarsuse tuntava kasvu. Täiend "turbo" muutus moekaks. Sel ajal peaaegu kõik autotootjad pakkusid välja vähemalt ühe turbobensiinimootoriga mudeli. Kuid mõne aasta pärast hakkas turbomootorite mood mööduma, sest selgus, et turbokompressor, ehkki võimaldab suurendada bensiinimootori võimsust, suurendab ka tuntavalt kütusekulu. Esimestel mudelitel oli turbokompressori viivitus tuntav, mis samuti oli tõsiseks argumendiks turbiinide bensiinimootoritele paigaldamise vastu. Põhjalikum murrang turbokompressorite arengus leidis aset 1978. aastal, kui tuli välja Mercedes - Benz 300 SD, esimene sõiduauto, mis oli varustatud turbodiiselmootoriga. 1981. a. järgnes Mercedes - Benz 300 SD-le VW Turbodiesel. Turbokompressori abil õnnestus tootjatel suurendada diiselmootori efektiivsust bensiinimootori tasemele, säilitades seejuures oluliselt väiksema heitgaaside koguse. 
Tänaseks on turbokompressori paigaldamist bensiinimootoritele ei vaadelda enam ainuüksi võimsuse suurendamise seiskohast, vaid kütusekulu vähendamise ja sellega ka CO2 ja teiste kahjulike ühendite keskkonda paiskamise vähendamise seisukohast. Seega on turbomootorid üheks vahendiks vähendada energiakandjate kulutamist ning keskkonna saastamist. 

Turbokompressorite ajalugu algas umbes siis, kui ka esimeste sisepõlemismootorite ehitamine. 1885 - 1896 Gottlieb Daimler ja Rudolph Diesel uurisid võimalusi suurendada toodetavat võimsust ja vähendada tarbitava kütuse kulu põlemiskambrisse suunatava õhu kokkusurumise abil. 1952. aastal teostas рveitsi insener Alfred Buchi esimesena õhu surumise väljalaskegaaside abil, saades seejuures võimsuse kasvu 40%. See sündmus pani aluse turbotehnoloogia pidevale arendusele ja rakendamisele. 

Esimeste turbokompressorite kasutussfäär piirdus eriti suurte mootoritega, eelkõige laevamootoritega. Automootorite osas hakkasid esimestena kasutama turbokompressoreid veoautode ehitajad. 1938. aasta. Tehases "Swiss Machine Works Sauer" ehitati esimene veoautole paigaldatud veoauto. 

Esimesteks sõiduautodeks, mis olid varustatud turbiinidega, olid Chevrolet Corvair Monza ja Oldsmobile Jetfire, mis ilmusid Ameerika turule 1962 - 63. aastatel. Vaatamata ilmsetele tehnilistele eelistele tõi väike töökindlus kaasa nende mudelite kiire kadumise. 

Naftakriis 1973. aastal tõukas tagant turbokompressorite kasutuselevõttu diiselmootoriga kommertsautodel, sest kuni selle ajani pidurdas turbotehnoloogia arendamist kapitalimahutuste hulk tehnoloogia arendamiseks, aga ka madalad kütuse hinnad. ökoloogiliste normide karmistumine 1980. aastate lõpus tõi kaasa turbokompressoritega varustatud veoautode arvu kasvu. Praeguseks on turbotehnoloogia areng saavutanud nii kõrge taseme, et praktiliselt iga veoauto mootor on varustatud turbokompressoriga. 

Turbomootorite kasutamise algus sportautodel, muu hulgas ka Vormel 1-l 70-ndatel aastatel tõi kaasa turbokompressorite populaarsuse tuntava kasvu. Täiend "turbo" muutus moekaks. Sel ajal peaaegu kõik autotootjad pakkusid välja vähemalt ühe turbobensiinimootoriga mudeli. Kuid mõne aasta pärast hakkas turbomootorite mood mööduma, sest selgus, et turbokompressor, ehkki võimaldab suurendada bensiinimootori võimsust, suurendab ka tuntavalt kütusekulu. Esimestel mudelitel oli turbokompressori viivitus tuntav, mis samuti oli tõsiseks argumendiks turbiinide bensiinimootoritele paigaldamise vastu. Põhjalikum murrang turbokompressorite arengus leidis aset 1978. aastal, kui tuli välja Mercedes - Benz 300 SD, esimene sõiduauto, mis oli varustatud turbodiiselmootoriga. 1981. a. järgnes Mercedes - Benz 300 SD-le VW Turbodiesel. Turbokompressori abil õnnestus tootjatel suurendada diiselmootori efektiivsust bensiinimootori tasemele, säilitades seejuures oluliselt väiksema heitgaaside koguse. 

Tänaseks on turbokompressori paigaldamist bensiinimootoritele ei vaadelda enam ainuüksi võimsuse suurendamise seiskohast, vaid kütusekulu vähendamise ja sellega ka CO2 ja teiste kahjulike ühendite keskkonda paiskamise vähendamise seisukohast. Seega on turbomootorid üheks vahendiks vähendada energiakandjate kulutamist ning keskkonna saastamist.